kilogramm
Ühik:
- Mass
- Kaal (mitte teaduslikus kontekstis)
rahvusvaheline kasutus:
- globaalne
Kirjeldus:
Kilogramm on massi baasiühik kasutades rahvusvahelist süsteemi ja see on aktsepteeritud igapäevases kasutuses kaaluühikuna (gravitatsioonijõud reageerimas erinevate antud objektidega).
Kilogramm on peaaegu võrdne massiühik ühe liitri veega.
Definitsioon:
Kilogramm on määratletud võrdsena rahvusvahelise prototüüpse Kilogrammi (IPK) massiga plokist Plaatinairiidiumi sulamist valmistatud 1889 ja säilitatud Rahvusvahelise kaalude ja mõõtude büroos Sèvres' Prantsusmaal.
See on ainus SI ühik, mis on võrdsustatud füüsilise objektiga, mitte fundamentaalse füüsilise omandiga mida saab laboris toota.
Päritolu:
Lühihest perioodi grave(haud) (samuti ka metallist tugi) samastati ühe tuhandikuga grammis, kuni see vahetati kilogrammiga 1799.
Aastal 1795 tutvustati meetersüsteemi Prantsusmaal ja grammi esitleti kui "puhta vee absoluutse mahu mass, mis on võrdeline kuubiga üks sajandik meetrit sulava jää temperatuuril.
Kilogramm ( tuletatud Kreeka keelsest sõnast chilio (tuhat) ja gramma (väike kaal) oli nimetatud pigem praktilise mõõtuduna massist, mida kasutati kaubanduses ning sai hiljem aluseks meetersüsteemi massi mõõtühikuks.
Rahvusvaheline (SI) ühikute süsteem avaldati 1960 aastal, kus kilogramm oli määratud kui massi baasühikuna ning kust ta on hiljem omaks võetud pea kõikjale üle maailma (mõne üksiku erandiga nt nagu U.S.A).
Tavapärased viited:
- Üks kilogramm on ligikaudu kaalult võrdne ühe liitri limonaadiga.
- Suhkurt müüakse tavaliselt 1 kg kaupa.
- Tüüpiline korvpall kaalub ligikaudu 1 kg.
Kasutuse kontekst:
Kilogramm on globaalselt ja igapäevaselt määramaks massi ja kaalu ühikuid.
See on samuti massiühikuks kõigis mõõtsüsteemides, kus meeter, kilogramm ja sekund on kasutusel üksteise suhtes, eesmärgil anda edasi erinevaid mõõte, näiteks Newton tugevuse ja paskal rõhu mõõtmiseks.
Komponentide ühikud:
- 1 kg = 1000 g (grammi või grammides)
Kordarvud:
- 1000kg=1tonni(US:meetersüsteemilinetonn)
